Robert Niles kuulutab Online Journalism Review blogis, et trükitud ajalehtede lõpp on varsti käes. Neil on viimane aeg pöörduda oma lugejaskonna poole ning tekitada kahesuunaline info liikumine, mitte ainult lehelt lugejatele, vaid ka vastupidi. Seejuures peab see info olema kontrollitud ja usaldusväärne, et mitte diskrediteerida lehte, kus see avaldati.
[...] Nowhere in the comments section, however, did readers hear anything from a staffer at the Tribune. No one with that authority stepped in to admonish the rude, correct those who posted wrong information, or to respond to those who had questions about the story. Without that leadership, the Tribune lost the opportunity to forge a community based on these readers' common interest in this engaging story. Readers were left just to argue among themselves.
Ehk siis ka suured Ameerikamaa ajalehed on loonud komentaarikeskkonnad lihtsalt "linnukese" pärast, et mitte jääda alla konkurentidele. Kahjuks ei edestata konkurente ka selle keskkonna loomise käigus tekkinud sotsiaalse meedia ruumi kontrolli all hoidmise poolest. Küsimus pole selels, kellele kuulub kommentaar, kes on vastutav laimu ja roppuste eest. Pigem peaks oma leheküljel kommenteerimise võimaluse looja hoolitsema ka tekkiva sisu üldise kvaliteedi eest.
Words matter. So long as newsrooms see themselves as "newspapers," the needs of that medium will dictate the organization's production process. And things like online community management will be left to automated tools, and, maybe, a few supplemental staffers.
Tundub, et Ühendriike ja väikest Eestit tapavad ühesugused probleemid. Ka meil nahutatakse portaale pidevalt suutmatuse eest leimiga võidelda.
Jagatud vastutus?
Disqus on üks suuremaid kommenteerimismootoreid, mida on võimalik ühendada oma blogi külge ning seeläbi muuta kommentaaride haldamine lihtsamaks ning luua kommenteerijate võrgustikke, mis ei ole seotud ühe kindla veebikeskkonna kommentaarirubriigiga. Sealne meeskond on otseselt välja öelnud, et kommenteerija ise vastutab oma mõtteavalduste eest, Disqus on vaid tehniline lahendus oma arvamuse edastamiseks. Oma blogis seletab Disqus lahti ka kommenteerija õigused:
- Võimalus redigeerida ja eemaldada oma kommentaare
- Võimaldada juurdepääs kõigile oma kommentaaridele, ka nendele, mida blogipidaja on otsustanud eemaldada
- Õigus kasutada oma kommentaare blogipostituse loomiseks
- Jätta kommentaar alles ka siis, kui kommenteeritav postitus või blogi võrgust eemaldatakse
Seega on kommentaar eraldiseisev üksus, looming, teos; võrreldav kellegi poolt kirjutatud novelli või luuletusega, millele laienevad samasugused õigused nagu muudele teostelegi. Natuke kummaline on seda mõelda Delfi kahesõnaliste "bööö, mina olin esimene"-stiilis kommentaaride kohta, kuid esiteks pole Delfi mõttetud kommentaariröögatused mingi näitaja ja teiseks ei tasu unustada, et kommentaarikasti kaudu on sageli väga väärtuslikku sisu ja täiendavat informatsiooni teistele lugejatele edastatud. Nii mõneski blogipostituses leiab läbikriipsutatud teksti koos vabandustega ja viitega mõnele allpool olevale kommentaarile, kes väärale infole aegasasti tähelepanu juhtis.
Kuna aga kommentaar on avaldatud siiski kellegi teise veebisaidil ning ilmselgelt ajendatud mõnest artiklist, mille veebis avaldamisega kommenteerijal üldjuhul mingit pistmist pole, leiab viimati nimetatud Disqusi blogist ka veebikeskkonna haldaja õiguste loetelu:
- Saidi omanikul on õigus otsustada, kas ja kes tema lehele kommentaare lisada saab
- Õigus kommentaare lehelt eemaldada
- Võimalus kommentaare redigeerida, tingimusel, et originaal jääb kättesaadavaks ning parandused ei mõjuta kontektsti
Ilmselt oleks mõistlik sätestada selgelt kõigi osapoolte kohustused ja vastutus tekkiva sisu eest. Vastutus võiks olla selgelt ja üheselt mõistetav, mitte väikeses kirjas juriidiline tekst kuskil portaali sügavustes.
All of this may result in some ambiguous notion of shared ownership between commenters and bloggers. This needs to be clarified somehow, preferably with the cooperation of all the companies and services doing things in this area.
Hank Williams pakub välja lihtsad lahendused (link sealtsamast Disqusi-blogi postitusest):
This is a complicated problem with a simple solution. I would like to call for all comment systems to provide a mechanism to clearly indicate to users what rights they have and what rights they are giving out when they write a comment.
Samuti võiks veebis avaldatud artiklite autor kommenteerijatega suhelda, jälgida veebis tekkinud diskussiooni ja seda suunata. Kui veebisaidi looja väidab, et tema seda ei jõua, siis näiteks arvamusartiklite autorid võiksid küll seda pinnavirvendust jälgida, mis nende mõtteavalduste publitseerimise järel tekkinud on. Pets-Tehnokratt Marvet rääkis kunagi ühes oma saates, kuidas temal on kommenteerijatega side loomisel edukalt õnnestunud digitaalset sigatsemist ära hoida.
Sisuline vastutus
Vaatame küsimust kahest aspektist. Esiteks sellest, kellele kuulub kommentaar autoriõiguste mõttes. Arvestades eelpool toodut, siis ilmselt isikule, kes kommentaari postitas. Pole mingit autorluse jagamist. Postitaja on autor, tema vastutab ka väljaöeldu eest, samuti võib ta hiljem oma kommentaarist kirjtuada blogipostituse ilma kelleltki luba küsimata. Ilus ja kena. Järelikult vastutab siis ka suvaline Juku selle eest, kui avalikult kuulutab, et "see-ja-see on jobu ja üleüldse tuleks ta ära koristada".
Sisulises mõttes vastutab seega oma mõttevaladuse eest ikkagi selle tegija. Oleks narr mõelda, et asjalik kommentaar kuulub selle omanikule, laimav ja labane postitus on aga "ühiskondlik omand", sõnavabaduse õiguse otsese kasutamise tulemus, mis väljaütlejale vaat et moraalse õigusegi jätab. Sama jabur on semantika põhjal otsustada vastupidiselt, et labane kommentaar kuulub kirjutajale, asajlik aga veebilehele, kus see avaldati.
Teine asi on avaldaja vastutus. Autor kirjutab küll teksti valmis,
kuid kättesaadavaks teeb selle ikkagi veebikeskkond, kuhu kommentaar
postitati. Järelikult on veebilehe haldajal igati õigus kommentaar
eemaldada, kui viimase sisu ebasobivaks osutub. Iga sotsiaalset veebi
haldav institutsioon peaks ikkagi hoolitsema selle eest, et selles
veebis tegutsev kommuun võrgus mõistlikult käituks. Küsimust, kes
peaks ebasobivad kommentaarid eemaldama, tegelikult ju pole, see on
saidi haldaja ülesanne. Temal on tehniline ligipääs serverile ja seal
olevale infole. Kes aga sotsiaalse sisu loomisel silma peal hoidma
peaks? Vastutustundlik lehe omanik võiks seda küll ise teha, mitte
oodata "pealekaebajaid", kes ebasobivast kommentaarist teada
annavad. Rääkimata sellest, et see teatamine on tehtud niivõrd
ebamugavaks kui vähegi võimalik. Klikin nupule "Teata leimist", avaneb
hüpikaken (kui mul selle avanemine üldse lubatud on), koos nime,
e-maili ja suure tekstiväljaga, kuhu oma mure kurta tuleb. Miks see
nii keeruline olema peab?
Tavaliselt vabandatakse mittetegutsemine välja sellega, et kommuun on suur ja inimesi palju ja kõigel ei jõuta silma peal hoida. Eesti mastaabis on see ikkagi minu meelest pigem suutmatus tehnilisi lahendusi välja töötada, soov säilitada status quo, hoida seeläbi kokku kulusid arendustegevusele ning mitte tekitada oma kommuunis liigset pahameelt uuenduste sisseviimise pärast.
Slashdot on suur, kuid sealne ranking-süsteem toimib perfektselt. Jah, see on tehnoloogiafriikide portaal, kes siis viitsib paari sõna kommentaari pärast kuskile sisse logima hakata, et oma hea karma alt postitada? Aga kui ei viitsi, siis kas need paar sõna on üldse nii olulised, et vääriksid avaldamist? Meil on informatsiooni üleküllus, milleks on vaja tekitada mõttetut infomüra, et lihtsalt näidata, kui aktiivsed suudavad inimesed olla artiklile vastuste postitamisel?
Delfi uudis "Eesti võitis jalgpallis" kogub peamiselt kommentaare stiilis "Jeee, me võitsime!". Võitsime jah, see on väga tore, kuid lisandväärtus sellel infobitil on null. Emotsionaalne kommentaar? Uudise kirjutajad, tehke siis juba parem videopostitus ja näidake tänavatel juubeldavaid Eesti lipu värvides fänne.
Las kommentaator vastutab ikkagi oma loodud sisu eest ise, õhu puhtana hoidmise kohustus ja vastutus võiks aga ka portaalipidajatel olla.