Eelmises postituses kirjeldatud kriteeriumite alusel saab iseloomustada mistahes sotsiaalset tarkvara. Nii on ka sotsiaalvõrgustike toimimiseks vajalik tehnilise platvormi, aktiivsete kasutajate ning digitaalse suhtlusringkonna olemasolu. Ent lisaks eelnevale on võrgustiku toimimises märgata veel mõningaid teisi iseloomulikke omadusi.
Erinevalt tehnoloogiahuviliste Slashdotist, mängurite BattleNETist või mõne automargi fännklubidest koondavad sotsiaalvõrgustikud väga erinevate huvidega inimesi. Maailma suurimast keskkonnast Facebook leiab kindlasti kõiki eelpool loetletud huvialade esindajaid. Ilmselt tegutseb sealne kogukond seetõttu pisut teistel alustel, kui tavaline kindla suunitlusega sotsiaalne tarkvara.
Pigem sarnaneb Facebooki keskkond päris elus toimuvaga – suhtleme ju igapäevaselt samuti väga erinevatel elualadel tegutsevate inimestega. Päris kindlasti ei piirdu tavapärane suhtlemine vaid oma töökaaslaste või lähedaste sõpradega. Paratamatult tähendab poeskäik kontakti müüjaga, kassapidajaga; sõit ühistranspordis võib vajada pileti ostmist bussijuhilt; hommikused kohtumised naabri või majahoidjaga eeldavad enamasti vähemalt viisakat tervitamist. Sarnaselt reaalsele maailmale on ka digitaalne suhtlusvõrgustik palju kirevam, mis omakorda paneb teenust osutavale veebikeskkonnale täiendavaid funktsionaalseid nõudmisi.
Nii nagu päriselus püüame vahel vältida suhtlemist ebameeldivate inimestega, või vähemalt viia seda miinimumini, peaks ka sotsiaalvõrgustikus olema võimalik valida, millisesse suhtlusringi või -rühma kasutajaid jagada. Digitaalne ruum nõuab selles osas samuti privaatsuse olemasolu. Õhtune koosolemine sõpradega on kindlasti erinev lõunasöögist otsese ülemusega. Erinevatest suhtlusrollidest päriselus on kirjutanud Eric Berne oma raamatus "Games People Play". Täiesti kindlasti toimub sarnane mäng ka digitaalses ruumis ning suhtluskeskkonnad peavad sellega arvestama. Facebookis saab tuttavaid jagada rühmadesse ning seeläbi kontrollida, millisele infole konkreetsesse rühma kuulujatel ligipääs antud on.
Nii nagu mistahes sotsiaalses keskkonnas on ka suhtlusvõrgustikus oluline kohalolek. Ent varem kirjeldatud kaasatusest tähendab see praegu märgatavalt rohkem aktiivsust, teistele enese olemasolu pidevat teadvustamist. Sotsiaalne aspekt on asendunud pigem populistliku ja reklaamimaigulise, mõneti egoistliku promokampaaniaga. Selle läbiviimiseks jagatakse pidevalt igasugust infot, mis jagajale vähegi huvitavana tundub. Teistele kasutajatele jääb vaid tarbimis- või ignoreerimisrõõm. Samuti saab oma kohalolekut märkida Facebookist tuntud Like-nupule vajutamisega, mille kohta juba ka eestikeelne mitteametlik uudissõna "laikimine" tekkinud on. Kõik ikka selleks, et selles vürtsikas sotsiaalses supis silma paista.
Seega on sotsiaalne võrgustik oluliselt kasutajakesksem. Sotsiaalsest kogukonnast tähtsam on selle liikmeks olev indiviid, tema isiksus ja eripärasus. Viimase rõhutamiseks võib näiteks Rate.ee keskkonnas terve profiililehe välimuse isikupäraseks sättida. Facebookis saab, tõsi küll, piirduda vaid profiili- ja taustapildi vahetamisega.
Sellegipoolest on sotsiaalvõrgustikul täita ka igapäevasem kommunikatiivne roll. Enamik keskkondi on välja arendanud oma välksõnumite saatmise võimalused. Mitmedki noored on mulle öelnud, et on loobunud MSN-i ja Skype’i kasutamisest, sest Facebookis sõnumite saatmine on mugavam. Kõik toimub ühes keskkonnas ning teated liiguvad märkamatult veebibrauserisse või mobiiltelefoni. Lisaks saab Facebooki kontakte sünkroonida erinevate seadmetega, mis tekitab ajakohased aadressiraamatud ja tuletab meelde lähenevatest sünnipäevadest. Enam pole vaja uuendada ise sõbra mobiiltelefoninumbrit, meiliaadressi või küsida sünnipäeva – iga kasutaja enda poolt uuendatud kõige adekvaatsem info saabub ise telefoni ja arvutisse. Sotsiaalvõrgustik on seeläbi muutunud kogukonnast pigem suhtlusplatvormiks, kus iga indiviid saab vabalt tegutseda ning enda digitaalse näo kujundamisega intensiivselt tegeleda.
Ent mugavusega kaasnevad ka ohud. Sõprade jagamine rühmadesse võimaldab küll pealtnäha piirata jagatava info nähtavust, kuid sellegipoolest on kogu informatsioon teenusepakkujal olemas. Mõni aeg tagasi kirjutati, kuidas Mark Zuckerbergi õe "privaatne" pilt oli Facebookist Internetti lekkinud. Samuti käivad kuulujutud, et ammu siitilmast lahkunud inimesed olevat Facebookis postitusi "laikinud". Sääraste anomaaliate valguses tasub ilmselt olla privaatsuse küsimustes tähelepanelik ja mitte jagada kraami, mille avalikuks tulek piinlikkust valmistab. Isegi kui Mark Zuckerberg ise teisiti arvab.
Sotsiaalse keskkonna vajalikkust ja asendamatust näitab aga üks hiljuti leitud kogukondlik kommentaar õppimise kohta:
"Ma ei saa aru, kas Facebook on ainukene NORMAALNE koht, mille kaudu informatsioon levib? Otsin Moodlist, eKoolist ning isegi koolileheküljelt, mitte midagi ei tööta peale Facebooki!"
Seega on sotsiaalsed võrgustikud tänapäeva digitaalsesse hübriidellu oma kindla koha leidnud ning nende oskuslik kasutamine aitab kindlasti igapäevaelu mitte ainult lihtsamaks vaid ka värvikamaks muuta.