Kõik teavad, kuidas kuu eestpoolt välja näeb. Piisab vaid mõnel selgel õhtul pilk taevasse pöörata ja ise järele vaadata. Ning kui detailidesse soov süveneda on, tasuks lisaks ka teleskoop muretseda.
Kõik teavad, milleks Internet hea on. Piisab vaid hommikul tahvelarvuti avada ja saabunud e-kirju lugeda või õhtul ununenud pangaülekanne ära teha. Internetiteenused aitavad meil igapäevatoiminguid hõlpsamini ja kiiremini sooritada. Niiviisi askeldades ei tule pähegi, et kontol olev virtuaalne raha ühel päeval kadunud olla võiks või mõni võõras isiklikus e-postkastis vahepeal ringi nuuskimas käib.
Paroole tuleb käsitleda kui ukselukku avavaid võtmeid ning seetõttu hoida neid turvaliselt vaid enda teada. Nii nagu ühe võtmega saab avada vaid ühte ust, tuleks ka iga teenuse jaoks erinev parool välja mõelda. Vastutustundliku käitumisega saab mitmeid turvariske maandada. Internet, nagu pärismaailmgi, on kurjategijatele viljakas tööpõld, kui kasutajad ise hooletud on. Kuid see kõik on vaid pool kuu tagumisest küljest.
Internet on mitmetahuline keskkond. Osaliselt on selle põhjuseks võrgus viibimise ja teenuste tarbimise olemus. Kui teatrisse minemiseks tuleb end viisakalt riidesse panna ning sõbra või sõbrannaga vaba õhtu leida, siis Internetis saab ringi kolada kodus tugitoolis istudes või voodis lesides. Tegemist on duaalse maailmaga, kus ühelt poolt suheldakse küll digitaalses avalikus ruumis, olles aga samal ajal ise kaitsvate koduseinte vahel. Kui lisada veel asjaolu, et nii mõnedki suhtluskaaslased on pelgalt virtuaalsed, keda päris elus ei tuntagi, tekib omamoodi kompott turvalisest kodukeskkonnast ning metsikust bittide ja baitide maailmast. See muudab inimesed vastuvõtlikumaks erinevatele manipulatsioonidele, millega kavalad küberkurjategijad ohvreid oma võrku püüavad.
Lihtsamal juhul võib tegu olla näiteks "abipalujatega", kes pärast mõningast suhtlust ja tutvuse sobitamist teatavad, et nad tuleksid hea meelega külla, kuid paraku puudub bussisõiduraha. Versioonid varieeruvad, kuid on selge, et raha kulub kindlasti muuks kui piletite ostmiseks. Sarnaselt müüakse ka olematut kaupa, mis sisaldab "ettenägematuid" kulutusi selle saatmiseks või tollimiseks, milleks müüjal polevat vahendeid. Enne kauba kättetoimetamist tuleb tasuda mitmeid ettemakse, mis loomulikult toote kättesaamisele kuidagi kaasa ei aita. Analoogiliselt talitatakse ka toote ostmisel, kuid siin on eesmärk saada müüjalt ese kätte ilma kulutusi tegemata.
Vargusi püütakse toime panna ka kontode (näiteks PayPal või Internetipangad) paroole varastades. Tihti saadetakse potentsiaalsetele ohvritele e-kiri, mis palub veebilehel oma konto andmed sisestada, sest need olevat teenusepakkujal kaduma läinud. Tegemist on küll sarnase kujunduse, kuid kurjategijate kontrolli all oleva kodulehega. Sisestatud andmed saadetakse loomulikult neile ning heauskne kontoomanik leiab õige pea eest tühjendatud rahakoti. Õnneks on Eestis see probleem pisut väiksem, sest paljud PayPali sarnast rahvusvahelist maksekeskkonda ei kasuta ning Internetipangas käiakse PIN-kalkulaatori või ID-kaardiga.
Kuul on siiski ka teine külg, ning Internetil samuti tumedam ja varjatum pool. Paraku võib võrguteenuste laiema levikuga sellega kokku puutuda igaüks, mistõttu tasub olla ettevaatlik, arvestada virtuaalses maailmas valitsevate ohtudega ning õppida end nende vastu kaitsma. Vaid seeläbi võib õhtul kuud vaadates end veidigi kindlamalt tunda ning loota, et mõni võõras parasjagu pangakontol või isiklikus postkastis ringi ei kola.