Wikipedia kui kõige populaarsem e-entsüklopeedia on leidlikult toimima saadud. Minimalistliku kujunduse ja kasutamise lihtsuse taga talletatakse tuhandeid lehekülgi informatsiooni, mis on Internetikasutajate omast vabast ajast kirja pandud, parandatud ja täiendatud.
Võib-olla ongi just lihtsus see, mis vahetevahel ahistavana tundub. Töövahendid on askeetlikud, sisu tekitamise võimalused piirduvad vaid veebipõhise vikiteksti toetava redaktoriga. See teeb küll võimalikuks mistahes platvormil tekstide toimetamise, kuid universaalsus ja lihtsus peletab ilmselt minema nii mõnegi potentsiaalse kaastöötaja, kelle jaoks vikisüntaks arusaamatu ja krüptiline tundub. Tõsi, vikiteksti tegeliku süntaktilise lihtsuse tõttu võib muidugi öelda, et seda mitte ära õppida suutva inimese kaastöö pole niikuinii piisava väärtusega, et entsüklopeedia sisukus viimase puudumise tõttu oluliselt kannataks. Seega pole redigeerimisvahendite täiustamine ilmselt käesoleval momendil aktuaalne.
Hoopis suurem mure on sisu pahatahtliku moonutamisega. Redigeerimise ülim lihtsus võimaldab tegelikult igaühel edastatavat informatsiooni omale sobilikus suunas kallutada. Kuigi selle vastu aitab lehel salvestatav redigeerimisajalugu, on siiski paratamatu, et ebaõige informatsioon on avalik, kuni keegi selle taas õigeks parandab. Ilmselt on see kogu keskkonna üks põhilisi mureallikaid. Redigeerimisõiguse piiramine viib ilmselt tagasi sellesse punkti, miks varasem projekt Nupedia edukaks ei saanud ja kust Wikipedia kunagi alustas. Pigem tasuks ehk mõelda Slashdoti keskkonnaga analoogsele reputatsiooni- või karmasüsteemile, et tõsta esile usaldusväärsete isikute poolt koostatud artikleid ning viidata teiste puhul võimalikele sisulistele ja faktilistele probleemidele. Muidugi peab reputatsioonisüsteem olema automaatne ja samas piisavalt intelligentne, et mitte koormata kasutajaid ning seejuures andma ikkagi sisule võimalikult objektiivse hinnangu. Nii oleks ühelt poolt iga autori karma tema enda kätes, teisalt oleks tavakülastajal aga mingi orientiir, kui palju ühte või teist kirjutist usaldada tasub.
Ent ka hoolikalt loodud ja kontrollitud sisus võib leiduda nõrkusi. Lisaks faktilistele, tüpograafilistele ja keelelistele probleemidele on vaja artikli redigeerimisel pöörata tähelepanu vikisõnade korrektsele märgendamisele. Wiki kui keskkonna üks alustalasid on siseviited. Ilma nendeta ei teki erinevate lehekülgede vahel seoseid ning loetavast tekstist ei ole võimalik edasi järgmistele lehtedele liikuda.
Siiani toimub viidete loomine käsitsi. Artikli autor peab teksti kirjutamise käigus märkima vikisõnadena ära mõisted, mille kohta võiks koostada eraldi leheküljed, kus siis omakorda vikisõnu kasutades termineid selgitatakse. Tihti pole aga autor piisavalt hoolikas ega kohusetundlik, mistõttu tekivad Wikipediasse artiklid, mis pole korrektselt märgendatud ning on lugeja jaoks sisuliselt tupiktee – järgmistele lehtedele edasiliikumine pole võimalik. Seega oleks sisu omavahelise sidumise seisukohast oluline semantilise Wikipedia teke. Entsüklopeedia, mis ise suudaks (arvestades veel erinevate keelte morfoloogiat) vikisõnu leida ja märgendada, oleks väga suur kvalitatiivne hüpe informatsiooni talletamises ning infotöös tervikuna.
Praegusel kujul on Wikipedia siiski suhteliselt robustne veebisait kuid ta keskendub täpselt sellele, milleks ta loodud on – koguda ja säilitada kollektiivset teadmust ning pakkuda seda kõigile huvilistele tasuta. Sajad tuhanded kaastöötajad ja miljonid lugejad lihtsalt ei saa eksida. Wikipedia 2.0 on aga ilmselt pisut liiga vara veel rääkida.