Puutun igapäevaselt kokku nii avatud lähtekoodiga kui ka lihtsalt tasuta tarkvaraga. Tõsi, viimane ei pruugi oma olemuselt sugugi alati nii vaba olla kui pealtnäha paistab. Neid rakendusi võib küll tasuta alla laadida ja kasutada, kuid muutmine ja täiendamine on aga võimatu, sest lähtekood on vaid programmi looja valduses ega pole avalikult kättesaadav. Muudatuste tegemine on vaid medali üks külg. Suletud lähtekoodi korral on võimalik tarkvara tööd kontrollida vaid musta kasti meetodil – jälgides selle käitumist. Rakenduse algoritmi analüütilise verifitseerimise võimalus puudub. Avatud tarkvara puhul on võimalik piisava programmeerimisoskuse korral tutvuda programmi lähtekoodi põhjal selle tööpõhimõttega ja kasutatud algoritmidega. See muudab tarkvara usaldusväärsemaks, sest mistahes tagauksi ja soovimatut käitumist on sellisel juhul võimatu varjata.
Igapäevatöös on muidugi teised mängureeglid. Sageli tuleb valida rakendusi tööülesandest lähtuvalt. Serveriplatvormidel on tugev eelistus vaba tarkvara kasuks. Praktiliselt kõiki võrguteenuseid on võimalik osutada vaba tarkvara kasutades. Nii veebi- kui meiliserverit on võimalik pidada sajaprotsendiliselt avatud lähtekoodiga rakenduste abil. See aitab ühelt poolt hoida kokku raha litsentsitasude pealt. Teiselt poolt võimaldab aga lähtekoodist tarkvarapaketi koostamine (kompileerimine) paremini ära kasutada konkreetse riistavara võimalusi, sest kõikjale sobivad tarkvarapaketid ei ole piisavalt optimeeritud, kuna peavad toetama erinevat riistvara. Samuti saab tarkvarapaketi loomise käigus välja lülitada funktsioone, mida süsteemis ei kasutata ja muuta seeläbi paketti väiksemaks ning sageli ka kiiremaks.
Pisut keerukam on töölauarakendustega. Serveritarkvara puhul on kasutajaliides teisejärguline – seadistamine toimub tekstifailide kaudu, üldjuhul mingit eraldi keskkonda häälestamiseks ei ole. Personaalarvutis olevad programmid eeldavad aga ka graafilise kasutajaliidese olemasolu. See ongi peamine murekoht, sest kasutajaliidese disain on keeruline ja aeganõudev iteratiivne protsess, mis hõlmab erinevaid testijaid ja pidevat pühendunud tegutsemist. Palju võib leida vaba tarkvara, mille põhifunktsioonid on väga hästi realiseeritud, mis töötab laitmatult, kuid mille kasutajaliides on kohmakas, arusaamatu või lihtsalt kole. Ilmselt on häid ja halbu näited siiski võtta mõlemast leerist ning lõpuks taandub kõik ikkagi kasutaja maitsele ja harjumustele. Paratamatult on aga tõsi ka see, et Linux personaalarvutite operatsioonisüsteemina ei ole saavutanud sellist populaarsust kui Windows ning esimene vähemalt siinkirjutaja arvates tõsiseltvõetav töölaualiinuks on Mint koos MATE kasutajaliidesega, mis samuti alles viimaste versioonidega piisavalt stabiilseks ja kasutatavaks muutunud on. Aeg-ajalt pea konsooli pistmist ja käsureal toimetamist on aga mõne keerukama tegevuse puhul vaja sealgi. Rakendusprogrammide osas kurvastan jätkuvalt LibreOffice’i üle, mis oma funktsionaalsusele vaatamata on ikkagi teatud kohtades mõistetamatult keeruline. Viisaka dokumendi vormistamiseks koos nummerdatud alapealkirjade, sisukorra ja ühtset värviskeemi kasutavate tabelite ja joonistega kulub MS Wordis oluliselt vähem aega ja pusimist kui vabal tarkvaral põhineval alternatiivil. Tavalise lihtsa tekstidokumendi vormistamist see ei puuduta, kuid muudel juhtudel eelistan siiski Microsofti kontoripaketti.
Tõsi, vaba tarkvara statistiline positsioon on viimasel ajal oluliselt paranenud mobiilsete seadmete ja Androidi levikuga. Kurvastuseks on aga enamik nutitelefone operatsioonisüsteeme siiski mobiilitootjate poolt kohandatud ning lukustatud, mistõttu avatud lähtekoodiga süsteemist on saanud äärmiselt suletud keskkond. Telefoni tarkvarauuendusi tuleb oodata vähemalt pool aastat, ning vähegi vanemaid mudeleid enam uute Androidi versioonidega ei varustatagi. Seetõttu pidavat enamikes telefonides olema endiselt Androidi 2.3 (Gingerbread) versioon, mis ilmus juba aastal 2010. Vaid Google’i enda Nexuse mudelitele on alati saadaval kõige värskem Android. Niisiis on vähemalt operatsioonisüsteemide vallas mobiilseadmete maailm isegi hullemas seisus kui personaalarvutite oma. Suletust ja lukustatust on märgatavalt rohkem. Küll aga võib nutitelefonidele leida üüratu hulga erinevat tasuta tarkvara, mida rakendustepoodidest alla laadida saab. Paraku jätab paljude funktsionaalsus või kasutajaliides soovida, leidub ka kasulikuks rakenduseks maskeerunud pahavara ning lõpuks on enamasti tegemist siiski tasuta, mitte avatud lähtekoodiga tarkvaraga.
Kindlasti on arvamusi erinevaid ja vaba tarkvara ning eriti just Linux või Windows või Android ja iOS tüüpi arutelud kipuvad mistahes kogukonnas lõpuks veriseks kätte minema. Harjumuse jõud on suur, maailmavaade on see, mida on raske muuta. Nendel hetkedel muutub igasugune objektiivsus puhtakujuliseks subjektiivsuseks. Ja nii nagu esivanemate sünnipäevalauas ei tasu puudutada päevapoliitikat, ei tasu sõbraliku õhkkonna hoidmise huvides mitte laskuda diskussiooni, millist rakendusprogrammi või operatsioonisüsteemi eelistama peaks. Igaühele vastavalt võimalustele ja vajadustele, peaasi, et töö saaks tehtud.