Virtuaalne maailm reaalsuse peeglis

Minu käigud virtuaalmaailma on pigem erand kui reegel. Sagedasest külastamisest kohe kindlasti rääkida ei saa. Need harvad korrad, kui näiteks Second Life'i satun, on ajendatud pigem hetkelisest uudishimust või tööalasest vajadusest. Ning iga kord tundub mulle, et see kõik on mõneti keeruline ja kohmakas – laadida arvutisse klientprogramm ja oodata selle käivitumist. Meenutada oma unustatud parooli ning vaadata, kuidas virtuaalmaailm end võrgust alla sikutab. Üksteise järel ilmuvad jupikaupa objektid, pisut nurgelised või muidu veidra kujuga. Täpselt sellistena, nagu arhitekt neid mõelnud või valmis meisterdada viitsinud on.

Virtuaalsete siltide kleepimisest

Üks Internetiajastu uutest nähtustest on veebilehtede silidistamine. Lehe külastaja saab märgendada temale sobivat materjali, et seda rühmitada ja hilisematel otsingutel hõlpsamini leida. Muuhulgas peaks säärane tegevus aitama ka erinevatel süsteemidel seonduvast sisust paremini aru saada.

Wikipedia 2.0?

Wikipedia kui kõige populaarsem e-entsüklopeedia on leidlikult toimima saadud. Minimalistliku kujunduse ja kasutamise lihtsuse taga talletatakse tuhandeid lehekülgi informatsiooni, mis on Internetikasutajate omast vabast ajast kirja pandud, parandatud ja täiendatud.

Blogosfäär võrguruumis

Web 2.0 tekkimise ja samuti kogu sotsiaalse võrguvara aluseks võib pidada ühelt poolt kõikidele muutmiseks ja täiendamiseks mõeldud Wiki lehekülgi ning teiselt poolt võrgukasutajate poolt peetavaid isiklikke veebipäevikuid – blogisid. Varem kasutatud staatilised veebilehed tähendasid autori jaoks tülikat protsessi info avalikustamisel – alates HTML keele õppimisest ja lõpetades kodulehe failide FTP programmi abil veebiserverisse laadimisega. Kuigi üsna pea tekkisid ka tasuta veebipakkujad (nt. Geocities – tänaseks suletud), mis võimaldasid kodulehekülje sisu loomiseks ka algelisi veebipõhiseid tekstiredaktoreid kasutada, oli kogu protsess siiski piisavalt tülikas, et mistahes netikasutaja regulaarset veebipäevikut pidamast peletada. Samuti eeldas avaldatud info võrgust kättesaamine lugejapoolset aktiivset tegutsemist, puudusid vahendid info automaatseks huvilisteni toimetamiseks.

Sotsiaalne kogukond või sotsiaalne võrgustik?

Eelmises postituses kirjeldatud kriteeriumite alusel saab iseloomustada mistahes sotsiaalset tarkvara. Nii on ka sotsiaalvõrgustike toimimiseks vajalik tehnilise platvormi, aktiivsete kasutajate ning digitaalse suhtlusringkonna olemasolu. Ent lisaks eelnevale on võrgustiku toimimises märgata veel mõningaid teisi iseloomulikke omadusi.